{"id":2280,"date":"2022-11-18T11:47:11","date_gmt":"2022-11-18T09:47:11","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.osaservice.ee\/?p=2280"},"modified":"2023-07-19T11:27:49","modified_gmt":"2023-07-19T09:27:49","slug":"ragn-sells-cop27-l-votke-eestist-eeskuju-ja-muutke-oma-tuhamaed-toorainepankadeks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/sundmused\/ragn-sells-cop27-l-votke-eestist-eeskuju-ja-muutke-oma-tuhamaed-toorainepankadeks\/","title":{"rendered":"Ragn-Sells COP27-l: v\u00f5tke Eestist eeskuju ja muutke oma tuham\u00e4ed toorainepankadeks"},"content":{"rendered":"\n<div style=\"height:50px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Ragn-Sellsi p\u00f5levkivituhkade v\u00e4\u00e4rindamise projekti juht Alar Saluste tegi Egiptuses \u00dcRO kliimakonverentsil COP27 \u00fcleskutse: v\u00f5tke Eestist eeskuju ja kaardistage oma kasutuna seisvad tuham\u00e4ed ja kaevandusj\u00e4\u00e4gid, sest seal on peidus lahendus j\u00e4rjest s\u00fcvenevale toorainekriisile.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/strong><br><br>\u201cArvatakse, et ainu\u00fcksi Eestis, Ida-Virumaal seisab erinevates m\u00e4gedes kasutuna \u00fcle \u00fche miljardi tonni erinevaid tuhkasid ja kaevandusj\u00e4\u00e4tmeid, mis sisaldavad tooraineid, mille Euroopa Liit on kuulutanud kriitilisteks ning mille kaevandamine saastab keskkonda v\u00e4ga oluliselt. Oleme ise oma projekti jaoks puurinud juba viite elektritootmisest tekkinud p\u00f5levkivituhkade m\u00e4ge ja tuvastanud, et seal on k\u00fcllaldaselt kaltsiumit, magneesiumit, rauda, alumiiniumit, r\u00e4ni ja muid tooraineid, mida saaks meie targa lahenduse abil tuhast v\u00e4lja v\u00f5tta ja s\u00e4\u00e4stlikult taaskasutada,\u201d lausus<strong> Saluste<\/strong>.<br><br>Kliimakonverentsil kahele lavale esinema kutsutud Saluste t\u00f5i rahvusvahelisele kogukonnale eeskujuks Eestit, kus on m\u00f5istetud aastak\u00fcmneid kasutuna seisnud m\u00e4gede potentsiaali ja juba hakatud riiklikult tasemel kaardistama neis peituvaid tooraineid. \u201cKui 1980. aastatel m\u00e4rkis Euroopa Liit Mendelejevi tabeli 118 elemendist kriitiliseks vaid m\u00f5ne \u00fcksiku, siis t\u00e4naseks on Euroopa majanduse toimimise seisukohalt kriitiliseks m\u00e4rgitud ligi 40 elementi ja nende arv liigtarbimise taustal aina kasvab. \u00dcle Euroopa on tohutus koguses t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4ke, mida tuleks vaadelda kui v\u00e4\u00e4rtuslike materjalide pankasid. Seet\u00f5ttu kutsume \u00fcles maailma riike Eesti eeskujul viima l\u00e4bi uuringuid, milliseid tooraineid need aastak\u00fcmneid looduses seisnud t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4gid sisaldavad. Sest kui me tahame t\u00f5siselt luua j\u00e4tkusuutlikku \u00fchiskonda, siis peame hakkama taaskasutama kord juba maa seest ammutatud toorainet,\u201d selgitas Saluste. \u201cMeil on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus luua j\u00e4tkusuutlik tulevik, liikudes edasi ringmajanduse p\u00f5him\u00f5tetel p\u00f5hinevale \u00fchiskonnale, kus kriitilised ressursid hoitakse \u00e4raviskamise asemel ringluses.\u201d<br><br>141 aastase ajalooga Rootsi pereettev\u00f5te Ragn-Sells tutvustas \u00dcRO kliimakonverentsil muuhulgas oma Eesti p\u00f5levkivituhkade v\u00e4\u00e4rindamise projekti t\u00e4navu juba teist aastat j\u00e4rjest. V\u00f5rreldes mullusega on projekt teinud olulise arenguh\u00fcppe. Septembris kiitis Narva volikogu \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt&nbsp;heaks detailplaneeringu ja keskkonnam\u00f5jude hindamise algatamise, millega k\u00e4ivitati ettevalmistust\u00f6\u00f6d&nbsp;Ragn-Sellsi p\u00f5levkivituhkade&nbsp;v\u00e4\u00e4rindamise&nbsp;tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse l\u00e4hedusse. Eesm\u00e4rk on 2024. aastal Narva linna k\u00fclje all avada demo- ja 2028. aastal p\u00f5hitehas.<br><br>Narva tehas suudab aastas \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda \u00fcle miljoni tonni p\u00f5levkivituhka ja siduda 250&nbsp;000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni \u00fclipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil tehakse j\u00e4\u00e4tmetest uus tooraine, mida saab kasutada v\u00e4rvide, aknaraamide, p\u00f5randakatete, paberi ja veel paljude igap\u00e4evaelus vajaminevaid esemete tootmiseks. T\u00e4naseks on toote vastu juba suurt huvi n\u00e4idanud globaalsed suurettev\u00f5tted. Nende seas Euroopa \u00fcks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan (Saksamaa) ja maailma viie suurima p\u00f5randamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett (Prantsusmaa), kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalaj\u00e4lg on v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine j\u00e4rjest kasvav suund.<br><br>Samuti on osaliselt EASi ja KredExi \u00fchendasutuse rahastuse toelt\u00e4naseksalanud teadusuuringuid, kuidas saaks lisaks kaltsiumkarbonaadile p\u00f5levkivituhast v\u00e4lja v\u00f5tta ka magneesiumit. See on igap\u00e4evaelus laialdaselt kasutatav v\u00e4ga kerge metall, mille j\u00e4rgi on k\u00f5ige suurem n\u00f5udlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinat\u00f6\u00f6stustes. Magneesiumi\u00fchendeid kasutatakse rooste ja katlakivi eemaldajatena, klaasi, ravimite, v\u00e4rvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel v\u00f5i neile parema efekti andmisel. P\u00f5llumajanduses on magneesium v\u00e4\u00e4rtuslik ja v\u00e4ga n\u00f5utud v\u00e4etisena ning olulise toitainena p\u00f5llukultuuridele.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ragn-Sellsi p\u00f5levkivituhkade v\u00e4\u00e4rindamise projekti juht Alar Saluste tegi Egiptuses \u00dcRO kliimakonverentsil COP27 \u00fcleskutse: v\u00f5tke Eestist eeskuju ja kaardistage oma kasutuna seisvad tuham\u00e4ed ja kaevandusj\u00e4\u00e4gid, sest seal on peidus lahendus j\u00e4rjest s\u00fcvenevale toorainekriisile.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2433,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","site-sidebar-layout":"no-sidebar","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"enabled","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-2280","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sundmused"],"uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1.jpg",1726,1151,false],"thumbnail":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-150x150.jpg",150,150,true],"medium":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-300x200.jpg",300,200,true],"medium_large":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-768x512.jpg",768,512,true],"large":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-1024x683.jpg",1024,683,true],"1536x1536":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-1536x1024.jpg",1536,1024,true],"2048x2048":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1.jpg",1726,1151,false],"trp-custom-language-flag":["https:\/\/osaservice.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Saluste-paremal-1-18x12.jpg",18,12,true]},"uagb_author_info":{"display_name":"Rainer Pesti","author_link":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/author\/rainer\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Ragn-Sellsi p\u00f5levkivituhkade v\u00e4\u00e4rindamise projekti juht Alar Saluste tegi Egiptuses \u00dcRO kliimakonverentsil COP27 \u00fcleskutse: v\u00f5tke Eestist eeskuju ja kaardistage oma kasutuna seisvad tuham\u00e4ed ja kaevandusj\u00e4\u00e4gid, sest seal on peidus lahendus j\u00e4rjest s\u00fcvenevale toorainekriisile.","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2280"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2376,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280\/revisions\/2376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2433"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/osaservice.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}