Научные исследования

Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas Ragn-Sellsile 225 375,50 eurot, et jätkata teadusuuringuid, kuidas Ida-Virumaal kasutuna seisvatest põlevkivituhkadest saaks lisaks kaltsiumkarbonaadile välja võtta ka magneesiumi, mille Euroopa Liit on nimetanud üheks kriitiliseks tooraineks. Projekti elluviimise periood on 01.11.2022 – 31.10.2023. Projekti eesmärk on teostada rakendusuuring, et testida ja valideerida protsess PCC tootmisel tekkivast jääkainest magneesiumiosakeste eraldamiseks. Projekti tulemusena tekib ühe …

Ragn-Sells sai riigilt toetuse põlevkivituhast magneesiumi väärindamiseks Читать далее »

EAS toetab läbi rakendusuuringute programmi (Euroopa Regionaalarengu Fond) Ragn-Sellsi OSA põlevkivituha väärindamise projekti teise etapi rakendusuuringuid 1,7 miljoni euroga, mis võimaldab ettevõttel koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja rahvusvaheliste uurimislaboritega viia läbi järgmise taseme tööstuslikke katseid kaltsiumkarbonaadi tootmiseks.

Meil on rõõm teada anda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab Ragn-Sellsi OSA projekti rakendusuuringuid 255 269 euroga. Toetuse abil saame läbi viia põlevkivituhkadest kliimaneutraalse kaltsiumkarbonaadi tootmise testid tööstuslikul skaalal ning disainida esmase versiooni tootmisprotsessidest ja tootmisüksusest.

Põlevkivituhast toodetavast materjalist omandab suurima osakaalu sünteetiline kaltsiumkarbonaat. Parimad näited loodusliku kaltsiumkarbonaadi kasutamisest leiame toidu- ja farmaatsiasektorist. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saab Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama täiteainena värvi-, plasti- ja paberitööstuses. 

Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist, sest alternatiivid veel vajalikke mahte ei too. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas maha kuni 1 miljoni tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa meie energiatootmise keskkonnajälje vähendamisele kui juba täna vajalikule lahendusele. Puhtam keskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5 protsenti ja võrreldes 1990. aastaga kahanenud üle kahe korra. 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase tööstussektoris ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2, tööstusest 3,1 ja jäätmekäitlusest 1,6 protsenti. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.