Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.
Ragn-Sells, mis soovib 2025. aastal avada Narvas põlevkivituhkade väärindamise demotehase, on nelja viimase aasta jooksul täiendavate võimaluste leidmiseks puurinud juba viite Eesti tuhamäge. Viimati puuriti Viru Keemia Grupile (VKG) kuuluvat mäge Ahtmes, kust saadi nii märkimisväärsed tulemused, et nende vastu tuntakse jätkuvat huvi Euroopa äri- ja valitsusringkondades.
“Puurimise tulemused kinnitavad, et sarnaselt Eesti Energia tuhamägedele, on ka VKG Ahtme tuhamäes peidus küllaldaselt kaltsiumit, magneesiumit, rauda, alumiiniumit, räni ja muid tooraineid. Nende hulgas on ka tooraineid, mille Euroopa Liit on kuulutanud kriitilisteks tooraineteks, mille maapõuest kaevandamine ja töötlemine saastab väga oluliselt keskkonda,” lausus Ragn-Sellsi OSA projekti juht Alar Saluste. “Meie edukad testid näitavad, et need kasutult seisvad tuhamäed on tegelikult tõelised toorainepangad, sest tarkade lahendustega saab sellest tuhast väga edukalt välja võtta ja taaskasutada kõiki neid Eesti ja Euroopa majanduse jaoks nii tähtsaid toorained.”
Eesti toorainepankade suurusest puudub tänaseni täpne ülevaade. On vaid hinnangud, et Ida-Virumaal on ligi 40 mäes üle 1 miljardi tonni erinevaid tööstus- ja kaevandusjäätmeid, millest ligi 600 miljonit tonni on põlevkivituhk. Tahked jäätmed katavad üle 30 km2 Ida-Virumaa territooriumist ning paljudest jäätmemägedest lekib põhjavette erinevaid saasteaineid. Seega on jäätmete ringlussevõtul ka suur positiivne keskkonnaefekt.
“Olukorras, kus Euroopa Liit otsustas kevadel, et 2030. aastaks peab kuni 40% kriitilistest toormetest tulema liidu enda tootmisest, on Ida-Virumaa mäed hea võimalus hääbuva põlevkivienergeetika asemele uue tööstusharu loomiseks,” selgitas Saluste. “Kui targalt väärindada miljard tonni Ida-Virumaa tööstusjäätmeid, oleks võimalik sellega rahuldada kogu Euroopa mitmesuguste materjalide vajadus 10–20 aastaks.”
Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe ütles, et Ida-Virumaa uue ringmajandustööstuse loomiseks on eluliselt oluline, et tekiks põhjalik arusaamine kui palju ja milliseid tooraineid konkreetsetes Eesti tööstus- ja kaevandusjäätmete mägedes tegelikult peidus on.
Just selle töö on otsustanud enda kanda võtta Tartu Ülikooli geoloogid koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Õiglase Ülemineku Fondist taotletav projekt „Ida-Virumaale ladestatud tahkete tööstusjäätmete ringlussevõtt“ on ettevalmistamisel ja selle vastu on suur huvi lisaks Ragn-Sellsile näidanud veel seitse ettevõtet. Nende huvi peitub lisaks mägede koostise infole ka konkurentsivõimeliste tehnoloogiliste lahenduste leidmises. Lisaks keemiatööstusele on võimalik jäätmeid kasutada kindlasti ka väetise- ja ehitusmaterjalide tööstuses.
„Projekti käivitudes koondatakse kogu olemasolev info jäätmemägede kohta, seotakse asukohad ja kogused ühtsesse kaardirakendusse ning neil juhtudel, kus teadmatus on kõige suurem ja samas materjal kõige perspektiivsem, käivitatakse täiendavad keemilise ja mineraalse koostise uuringud. Samal ajal uuritakse erinevaid kasutusvõimalusi. Kui Eesti kompetentsist jääb väheseks, kaasatakse ka väliseksperte,“ selgitas Kirsimäe.
Estonian 
English 
Russian