Põlevkivist ja põlevkivituhast

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. 

Põlevkivituhka tekib aastas 15 korda rohkem kui olmejäätmeid

Põlevkivi kasutamisel tekib suures koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa (Riho Mõtlep: Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes (doktoritöö)). 
Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus kuni 50%. Põletamise käigus jääb tuhana järele umbes pool algsest põlevkivist, mis ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. 

Põlevkivituha omadustest

Põlevkivituhk koosneb mitmetest tavalistest looduses esinevatest mineraalidest nagu kvarts, päevakivid, karbonaatsed mineraalid, aga ka põletamise käigus tekkinud uutest mineraalidest, s.h. klinkrimineraalidest, mis annavad tuhale kasulikud isetsementeeruvad omadused.  Põlevkivituhk iseenesest pole loodusele kahjulik – seda võib kasutada väetistena ja pinna happesuse vähendamiseks. Balti soojuselektrijaama tuhaväljal, mida ei kasutatud pikka aega, kasvasid kased ja erinevad taimed. Ka praegu on tuulepargiks muudetud vana tuhamägi haljastatud. Loodusele ohtlikuks muutub põlevkivituhk seda transportiva vee tõttu, mis on väga aluseline. Kuigi tuhavees leitud ioonid on peamiselt samad, mis looduses, muudab kõrge pH vee keskkonnale kahjulikuks. Siiski, tuhka transportiv vesi tavaliselt ringleb ja ei pääse süsteemist välja, kuid alati jääb võimalus lekkeks. Väiksemate koguste puhul saab kahju samas kiiresti looduslike vete poolt ära neutraliseeritud.

Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, Jordaanial, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. 

LOE LISAKS: Ragn-Sells suunab põlevkivituhad ringlusse

etEstonian