Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas Ragn-Sellsile 225 375,50 eurot, et jätkata teadusuuringuid, kuidas Ida-Virumaal kasutuna seisvatest põlevkivituhkadest saaks lisaks kaltsiumkarbonaadile välja võtta ka magneesiumi, mille Euroopa Liit on nimetanud üheks kriitiliseks tooraineks. Projekti elluviimise periood on 01.11.2022 – 31.10.2023.
Projekti eesmärk on teostada rakendusuuring, et testida ja valideerida protsess PCC tootmisel tekkivast jääkainest magneesiumiosakeste eraldamiseks. Projekti tulemusena tekib ühe tootmisprotsessi jääkainete ringlussevõtu võimekus – jääkainest eraldatav magneesium ning kõrvalsaadusena raud suunatakse uuesti kasutusse. Projekti tulemusena on testitud magneesiumi eraldamise tehnoloogia. Magneesium on meie igapäevaelus laialdaselt kasutatav väga kerge metall, mille järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinatööstustes. Sulamites teiste metallidega muudab magneesium erinevad masinate detailid ja konstruktsioonid mitu korda kergemaks ning annab neile lisaks paremad mehaanilised omadused. Lisaks kasutatakse magneesiumiühendeid rooste ja katlakivi eemaldajate, klaasi, ravimite, värvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel või neile parema efekti andmisel. Samuti on magneesium põllumajanduses nõutud kaup väärtusliku väetise ja olulise toitainena põllukultuuridele.
Ragn-Sellsi projektijuhi Alar Saluste sõnul on ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal vaja 155 000 tonni magneesiumit, millest praegu ligi 93% tuuakse sisse Hiinast. “Me oleme oma teaduslike uuringutega jõudnud nii kaugele, et saame julgelt väite – Ida-Virumaa ja Narva põlevkivituhamägedes peitub võimalus, millega Eesti riik suudab Euroopa jaoks järjest kasvavat magneesiumi nõudluse probleemi leevendada,” lisas Saluste. “Arvestades, et Euroopa Liit tahab vähendada oma kriitiliste toorainete sõltuvust ning 2030. aastaks toota vähemalt 100 000 tonni magneesiumit oma regioonis, siis meie saaksime sellest tagada aastas umbes 30%. Kui arvesse võtta, et Ida-Virumaal on mägedes umbes 600 miljonit tonni põlevkivituhka, siis see on väga suur võimalus nii Ida-Virumaa kui Eesti majanduse elavdamiseks. Globaalsel areenil pälviks see projekt tähelepanu nii ringmajanduse seisukohalt, aga ka selle poolest, et võrreldes tänase tootmisega oleks tuhkadest võimalik magneesium välja võtta 80% väiksema CO2 jalajäljega.“
EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi eesmärk on toetada Eesti ettevõtete teadmusmahukat toote- ja tehnoloogiaarendust. „Meie eksportivad ettevõtted on globaalses konkurentsis ja konkurentsivõimet aitab suurendada teadusmahukas arendustöö. Samas on rakendusuuringute etapp riskantne, kuna investeeringud on suured ja pole kindlust arenduse õnnestumisel ning seetõttu toetabki riik Ragn-Sellsi arenduste suguseid ambitsioonikaid tehnoloogiaprojekte,“ ütles EASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede.
EASi ja KredExi ühendasutus on Ragn-Sellsi OSA projekti üks olulisemaid partnereid Eestis. Osaliselt ka tänu EAS-i varasematele panustele on põlevkivituhkade väärindamise projekt jõudnud Tartu Ülikooli ja TallTechi katselaboritest tehase projektideni ning tänu jätkuvatele uuringutele on tuvastatud, et sama lahendusega suudetakse tuhast välja võtta veel magneesiumi ja teisi elemente.
Septembris kiitis Narva volikogu ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, millega käivitati ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse. 2025. aastaks valmib Narva linna külje alla demo- ja 2028. aastaks põhitehas.
Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil tehakse jäätmetest uus tooraine, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks. Tänaseks on toote vastu juba suurt huvi näidanud globaalsed suurettevõtted. Nende seas Euroopa üks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan (Saksamaa) ja maailma viie suurima põrandamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett (Prantsusmaa), kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalajälg on võimalikult väike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesmärkide täitmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine järjest kasvav suund.
Estonian 
English 
Russian