Rootsi keskkonna ettevõte Ragn-Sells sõlmis koostööleppe Eesti Energiaga põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste uurimiseks. Katsetamisel olev uus tehnoloogia aitab lahendada ühte Eesti põlevkivienergia väljakutsetest – mida teha tootmise kõrvaltoote ehk koldetuhaga?
Täna valmib ligi 80% Eestis toodetud energiast põlevkivist. Selle käigus tekib suur hulk kõrvalsaadust nagu näiteks koldetuhk, mida praegu enamjaolt ladustatakse. Samas näitavad Ragn-Sellsi poolt läbiviidud teadusuuringud, et põlevkivituhka saaks teiste tööstuste tarvis senisest rohkem toormaterjalina kasutada ning taas ringlusse suunata. Uued tehnoloogiad loovad võimaluse põlevkivituhka senisest rohkem väärindada ning seeläbi nende hulka ja keskkonnajalajälge olulisel määral vähendada.
„Oleme viimased kaks aastat koos Rootsi teadlastega erinevaid energiatööstuse tuhkasid uurinud ja just Eestist pärit põlevkivituhk on laborites andnud kõige lubavamaid tulemusi. Laboritingimustes oleme jõudnud väga potentsiaalikate lahendusteni, mis lubavad järeldada, et suudame põlevkivi koldetuhast välja võtta toorainet, mida saab taaskasutada materjalitööstuses. Katsetamisel olev uus tehnoloogia aitaks vähendada Eesti energiatööstuse ökoloogilist jalajälge. Lisaks saaksime teiste tööstuste jaoks toorainet, mida seni Eesti pole eksportinud ja mis omakorda säästaks täiendavate loodusressursside kaevandamist,“ rääkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain vääna ja lisas, et selline jääkide taaskasutamine haakub Ragn-Sellsi ringmajanduse mõttemaailmaga suunata kõik, mis loodusest võetakse, uuesti ringlusse. „Ka teaduse seisukohast saavad järgmised paar aastad olema ülipõnevad. Ragn-Sells soovib jätkata investeerimist, et jõuda Eesti teadlaste abil lähiaastail maailmas ainulaadse tehnoloogiani, mis toetab selgelt ringmajanduskontseptsiooni,“ ütles Vääna.
Koostööleppe kohaselt on plaanis järgmise pooleteise aasta jooksul laboritulemuste katsetamise juurest liikuda tööstusliku katsetehnoloogia testimise juurde.
“Eesti Energia visiooniks on luua energiatootmine, kus tekkivad kõrvalsaadused – nagu näiteks põlevkivituhk, aga ka lubjakivi – kasutatakse ringmajanduse põhimõttel maksimaalselt ära. Nii suudame põlevkivi parimal teadaoleval moel väärindada. Seni on näiteks põlevkivi lendtuhk leidnud aastakümneid kasutamist põllumajanduses, kus seda kasutatakse happeliste muldade neutraliseerijana. Kuna tuhk sisaldab ka erinevaid taimede kasvuks vajalikke keemilisi elemente, siis on see kasutusel ka väetisena. Samuti on tuhk kasutusel ehitusmaterjalide tööstuses toorainena – sisuliselt on tegemist madalasordilise tsemendiga. Häid tulemusi on andnud tuha kasutamine ka teedeehituses. Antud koostöökokkulepe hõlmab aga põlevkivi koldetuha uurimist, mille taaskasutamises me seni edukad ei ole olnud. Uusi ideid tuha senisest suuremaks väärindamiseks otsime pidevalt ning usume, et koostöös Ragn-Sellsiga jõuame heade tulemusteni,“ ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.
Rootsi kontsern Ragn-Sells on järjest enam panustanud ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele, sh kaevandusjääkide ja energiatootmise jääkide uurimisele. Viimaste aastate suurimaks avastuseks on maailmas ainulaadne tehnoloogia, mille abil saab metallikaevanduse jääkidest välja võtta fosfaate ja haruldasi metalle vähendades nii kaevandusjääkide hulka. Eelmisel aastal sõlmis Ragn-Sells lepingu Rootsi kuningriigile kuuluva metallikaevandusettevõttega LKAB, kaevandusjääkidest fosfaatide ja haruldaste metallide väljavõtmiseks. Lahendus on seda erilisem, et Euroopa Liidus on fosfor arvatud 100 kõige kriitilisema keemilise ühendi hulka. Uus tehnoloogia aitab juba kaevandatud jääke väärindada ja vähendada vajadust eraldi suure keskkonnakoormusega kaevandusi avada.
Estonian 
English 
Russian