Põlevkivituhkade ringlussevõtmise suurimateks võitjateks on Eesti loodus ja siinsed inimesed

Eesti looduskeskkonna tervis
Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas üle 1 miljon tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa põlevkivienergia tootmisest tekkinud keskkonna jalajälje vähendamisele. Selle tulemuseks on puhtam elukeskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis. Ainulaadse protsessi algmomendiks on jäätmed ning tehnoloogia väljatöötamisel on eesmärgiks jõuda finišisse võimalikult jäätme-vabalt. Tulemis on kõik vood vajalikud ühe või teise sektori jaoks. Kasutatav vesi võetakse üha uuesti tarvitusele ning tänu kasutatavale tehnoloogiale viiakse energiakasutus miinimumini.

Puhtam elukeskkond kohalikele elanikele
Põlevkivitööstus on Ida-Virumaa looduskeskkonnale jätnud aastakümnete jooksul oma jälje. Ragn-Sells ei luba, et tuhamäed kaovad üleöö, kuid ettevõtte poolt väljatöötatav lahendus vähendaks oluliselt uute tuhamägede teket. Teadlased on võtnud ambitsiooniks ka ladestatud tuhkade ringlussevõtmise võimaluste uurimise, et tulevikus saaksime rääkida juba eksisteerivate tuhamägede kõrvaldamisest. Lisaks toob innovaatiline arendus kohalikku majandusse uusi investeeringuid ja loob töökohti. Eriti oluline on see, et antud investeeringud põhinevad ringmajanduslahendustel ja toetavavad ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärke.

Infrastruktuuri aktiivne kasutamine
Ida-Virumaal on mitmekesine infrastruktuur, kuhu lisaks maanteedele kuuluvad ka praktiline ja keskkonnasõbralikum raudteevõrk ning sadamad. Antud tootmisüksus annaks täiendavat tööd nendes valdkondades ning võimaldaks juba olemasolevat infrastruktuuri veelgi efektiivsemalt rakendada.

Täiendav tööhõive ja maksutulu Ida-Virumaale
Kohalikule kogukonnale loob arendus täiendavad tööhõive võimalusi nii tootmisüksuses kui sellega otseselt ja kaudselt seotud tegevusaladel nagu näiteks logistika. Keskmiselt loob üks töökoht töötlevas tööstuses lähikonnas juurde 10 töökohta. Täiendavast äritegevusest ja tööhõivest lähtuvalt saab omavalitsus juurde ka maksutulu, mida saab suunata kogukonna hüvanguks tehtavateks investeeringuteks.

Eesti oma ringmajanduse edulugu
Mahult ühe suurema jäätmesegmendi taaskasutusse suunamine parendab Eesti positsiooni jäätmetekke ja taaskasutuseesmärkide saavutamisel. Põlevkivituha väärindamise mastaapne ja innovatiivne projekt on tähelepanuväärne kogu maailma kontekstis. Projektis peitub potentsiaal laiendada selle rakenduslikku poolt ka teistesse riikidesse, kus põlevkivi kasutatakse.

Eesti teaduse võidukäik
Tegu on võimalusega teostada ringmajandusega seotud arendustöid ja jätkata uuringutega, millel on ülemaailmne potentsiaal. Antud projekt annab hoo sisse ka Eesti teadlaste ja erasektori edukale koostööle, mis võiks innustada sarnaste, teadusliku tausta ja rakendusliku väärtusega projektide teket ja elluviimist.

Kohaliku ettevõtluse soodustamine
Keskkonnasõbraliku, elu- ja looduskeskkonda parendava tootmisüksuse loomine toob endaga kaasa ka ettevõtluskeskkonna elavnemise. See annab võimaluse edendada kohalikku ettevõtlust ning luua sealtkaudu täiendavaid lisaväärtuseid kohalikule kogukonnale.

Vähem CO2 ja loodusressursside kaevandamist
Materjalid, mida põlevkivituhast hakatakse tootma, on vajalikud paljude tootmissektorite jaoks. Enamasti on antud materjale toodetud selleks kaevandatud loodusressurssidest ning kasutatud nii kaevandamiseks kui järgnenud tootmisprotsessiks ohtralt energiat. Tootmisprotsess omakorda on paisanud õhku suuri koguseid CO2-te. Nüüd kui tekib võimalus ammutada samu materjale juba eksisteerivatest jäätmetest, jääb osa loodusressurssidest puutumata ja kaevandamis- ning tootmismõju olemata.

Tootmisvaldkonnad – vastutustundlikum tootmine
Ligi 40 protsenti Mendeljejevi tabeli elementidest on tänaseks muutumas raskesti kättesaadavaks. Antud tehnoloogia annab tuhajäätmetele uuesti väärtuse, ammutades sealt elemente taaskasutamiseks erinevatele tööstuslikele valdkondadele.

etEstonian