EAS toetab läbi rakendusuuringute programmi (Euroopa Regionaalarengu Fond) Ragn-Sellsi OSA põlevkivituha väärindamise projekti teise etapi rakendusuuringuid 1,7 miljoni euroga, mis võimaldab ettevõttel koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja rahvusvaheliste uurimislaboritega viia läbi järgmise taseme tööstuslikke katseid kaltsiumkarbonaadi tootmiseks.
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells ja Prantsuse suurkontsern Tarkett teatasid täna koostööst, mille eesmärk on 2025. aastaks töötada välja süsiniknegatiivseid mineraaltäiteained vinüülpõrandate jaoks, kasutades selleks Ida-Virumaa elektrienergia tootmisest pärinevaid tuhajäätmeid.
Eestis keskkonnaettevõtte Ragn Sellsi poolt arendatavat põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse tuleval nädalal Glasgow`s toimuval COP26 maailma kliimakonverentsil lausa neljal erineval laval – Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja, Põhjamaade ja globaalse kliimaorganisatsiooni We Don´t Have Time esindustes.
Meil on rõõm teada anda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab Ragn-Sellsi OSA projekti rakendusuuringuid 255 269 euroga. Toetuse abil saame läbi viia põlevkivituhkadest kliimaneutraalse kaltsiumkarbonaadi tootmise testid tööstuslikul skaalal ning disainida esmase versiooni tootmisprotsessidest ja tootmisüksusest.
Ragn- Sells koostöös inseneribüroo STEIGER`i ja Tartu Ülikooli teadlastega puurisid Ida-Virumaal asuvat põlevkivituhamäge eesmärgiga koguda infot juba ladestatud tuhajäätmete väärindamise edasiste uuringute läbiviimiseks. Sama konsortsium tegeleb ka jooksvalt tekkivate tuhajäätmete väärindamise projekti elluviimisega.
29. juunil kohtuvad Ragn-Sells AS-i esindajad Narva-Jõesuu kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja elanikega Sinimäe koolihoones, et tutvustada innovaatilisel põlevkivituha väärindamisprotsessil põhineva tehaseprojekti ideed,mis aitab tulevikus oluliselt vähendada põlevkivituha keskkonnamõju. Ettevõte plaanib peatselt esitada taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks.
Põlevkivituhast toodetavast materjalist omandab suurima osakaalu sünteetiline kaltsiumkarbonaat. Parimad näited loodusliku kaltsiumkarbonaadi kasutamisest leiame toidu- ja farmaatsiasektorist. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saab Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama täiteainena värvi-, plasti- ja paberitööstuses.
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells AS esitas Eesti Patendiametile avaldused taotlemaks patente innovaatilisele põlevkivituha väärindamise protsessile, mis võimaldaks töödelda materjalideks valdava osa elektrienergia tootmisest Eestis tekkivat tuhajäädet.
Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist, sest alternatiivid veel vajalikke mahte ei too. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas maha kuni 1 miljoni tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa meie energiatootmise keskkonnajälje vähendamisele kui juba täna vajalikule lahendusele. Puhtam keskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis.
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Estonian 
English 
Russian