Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.
Ragn-Sells teatel esitas ettevõte Narva linnavolikogule avalduse algatada detailplaneering põlevkivituha väärindamise tehase rajamiseks aastal 2028 Balti Elektrijaama territooriumile. Asukoha valikul sai määravaks tuhamäe vahetu lähedus, olemasolev tööstusinfrastruktuur ning minimaalne mõju kohalikule elukeskkonnale.
Ragn-Sells projektijuhi Alar Saluste sõnul on ettevõte olnud kohaliku omavalitsuse ja elanike esindajatega jooksvalt ühenduses, et arutada eelseisvaid samme ja plaane. „Oleme pälvinud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel areenil positiivset ja toetavat tagasisidet nii uue generatsiooni keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutamise plaanide kui ka üldisemalt innovaatilise idee eest väärindada seisvad tööstusjäätmed ja CO2 tooraineks, mis toob Narvale rohepöörde piirkonnana positiivset tähelepanu. Kuid kindlasti oodatakse ka töökohti, investeeringuid ning oskusteavet, mis antud tootmisega Narva kahtlemata ka jõuab,“ lisas Saluste.
Kokku kaalus ettevõte tehase rajamiseks kaheksat võimalikku asukohta Ida- ja Lääne-Virumaal. „Igal kohal on omad plussid, kuid Narva kasuks räägib enim võimalus rajada tootmine tuhamägede vahetusse lähedusse. Tuhamäe lähedus aitab ära hoida tuha transpordi keskkonnamõju, samuti on seal olemas vajalik elektri-, vee- ja soojusvarustus ning logistiline taristu,“ selgitas Saluste ja lisas, et looduskeskkonna ja kohalike elanike seisukohast on ülioluline see, et uus tehas rajatakse juba olemasolevale tööstusterritooriumile.
“Eesti Energia visiooniks on luua energiatootmine, kus tekkivad kõrvalsaadused – nagu näiteks põlevkivituhk, aga ka lubjakivi – kasutatakse maksimaalselt ära. Nii loome täiusliku ringmajanduse: iga meie toode on sisend järgmise toote valmistamiseks ning tarbijale loodud lõpp-produkti saab jäätmeks muutumisel anda uuesti meile tooraineks. Uusi võimalusi tuha senisest suuremaks väärindamiseks otsime pidevalt ning meil on hea meel, et koostööprojekt Ragn Sellsiga on jõudnud järgmise suurema teetähiseni,“ ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.
Ragn-Sells plaanib kaltsiumkarbonaadi täismahus tootmisega alustada 2028. aastal, enne tuleb läbi viia vajalikud planeeringud ja kooskõlastused. Planeeritav põlevkivituha töötlemistehas suudab ümber töödelda üle miljoni tonni tuhka ja 250 000 tonni CO2-te aastas, mille tulemusel valmib ligi 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Ida-Virumaale planeeritav tehas toob regiooni hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid ning sellega luuakse kuni 100 otsest töökohta ning antakse tööd veel kuni 400-le kaudsele töökohale.
Enne põhitehase rajamist soovib Ragn-Sells rajada teises asukohas ka väikese nn demotehase, kus kogu tehnoloogiline protsess otsast lõpuni käima pannakse.
Ragn-Sells, Tartu Ülikooli ja Taltechi ning mitmete rahvusvaheliste laboratooriumite koostöös sündinud tehnoloogia võimaldab toota elektritootmise tuhast ja CO2 emissioonide kaasabil ülipuhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. Tootmise käigus ei teki õhuheitmeid, sest põletusprotsessi ei kasutata, samuti on pidevas ringluses tootmises kasutatav vesi ning kõik kõrvalained suunatakse samuti ringlusesse. Müra- ja lõhnahäiringuid hoiab ära kinnine tootmisprotsess ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine.
Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ ning investeerinud antud tegevustesse juba ligi 2 miljonit eurot. Partneritena on projektis kaasas ka Eesti Energia AS, EAS, Sihtasutus Archimedes kui ka rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan. Põlevkivituha väärindamise projektist ülevaatlik info on leitav www.osaservice.ee
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells ja Prantsuse suurkontsern Tarkett teatasid täna koostööst, mille eesmärk on 2025. aastaks töötada välja süsiniknegatiivseid mineraaltäiteained vinüülpõrandate jaoks, kasutades selleks Ida-Virumaa elektrienergia tootmisest pärinevaid tuhajäätmeid.
Ragn- Sells koostöös inseneribüroo STEIGER`i ja Tartu Ülikooli teadlastega puurisid Ida-Virumaal asuvat põlevkivituhamäge eesmärgiga koguda infot juba ladestatud tuhajäätmete väärindamise edasiste uuringute läbiviimiseks. Sama konsortsium tegeleb ka jooksvalt tekkivate tuhajäätmete väärindamise projekti elluviimisega.
29. juunil kohtuvad Ragn-Sells AS-i esindajad Narva-Jõesuu kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja elanikega Sinimäe koolihoones, et tutvustada innovaatilisel põlevkivituha väärindamisprotsessil põhineva tehaseprojekti ideed,mis aitab tulevikus oluliselt vähendada põlevkivituha keskkonnamõju. Ettevõte plaanib peatselt esitada taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks.
Sihtasutus Archimedes toetab keskkonnaettevõtte AS-i Ragn-Sells põlevkivituhkade käitlemiseks vajaliku tehnoloogiate teadusuuringuid enam kui 204 000 euroga. Programmi „Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud“ raames jagatav toetus läheb Ragn-Sellsi juhitud ning TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidavateks uuringuteks, mille eesmärk on leida parimad tehnoloogilised lahendused põlevikivituhkade väärindamiseks.
Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas üle 1 miljon tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa põlevkivienergia tootmisest tekkinud keskkonna jalajälje vähendamisele. Selle tulemuseks on puhtam elukeskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis.
Eesti energiatootmine põhineb endiselt suures osas põlevkivil. Kuigi taastuvenergia osakaal järjest kasvab, on see endiselt aastas maksimaalselt 30 protsendi ümber. Ülejäänud elektrienergia toodetakse peamiselt põlevkivist.
Rootsi keskkonna ettevõte Ragn-Sells sõlmis koostööleppe Eesti Energiaga põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste uurimiseks. Katsetamisel olev uus tehnoloogia aitab lahendada ühte Eesti põlevkivienergia väljakutsetest – mida teha tootmise kõrvaltoote ehk koldetuhaga?
Estonian 
English 
Russian